Teie ostukorv on tühi.
Lõvilõug suur "Snowflake"
Antirrhinum majus maximum
1.52€
Maksudeta: 1.25€
Maksudeta: 1.25€
Suur lõvilõug "Snowflake".
1-aastane. Väga suured valged õisikud. Kuni 90 cm kõrgune põõsas. Tugevad, püstised võrsed. Süstjad, rohelised lehed. Jämedad, erivärvilised, lõhnavad õied. Õitseb juunist oktoobrini. Ühe õie õitsemise kestus on kuni 12 päeva, kogu taime - kuni kolm kuud. Ääristaimedena, lillesõõridesse, massilistesse ja rühmadena istutamisteks, segapeenardesse, metsaäärtesse põõsaste juurde, lõikelilleks. Seisavad vaasis 7-14 päeva värskena, seejuures avanevad kõik õienupud.
Õisi on väga palju. Õied on aromaatsed. Kõige paremini kasvab päikeselises kasvukohas, liivsavi mullal, mida on väetatud, külmadele vastupidav. Soovitatakse lillepeenrasse, massiliseks istutamiseks ja ka lõikelilleks.
Külv: märtsis istikute saamiseks. Kahe pärislehe faasis pikeeritakse. 4-5 paari pärislehtede faasis näpistatakse pealsed. Istikud istutatakse avamaale mais taimede vahekaugusega 20-30 cm.
Hooldus: mulla kuivamisel kastetakse. Iga kahe nädala tagant soovitatakse väetada kompleksmineraalväetise lahusega. Pikemaajaliseks õitsemiseks eemaldatakse kõik õitsenud õisikud. Vajadusel toestatakse.
Õitsemine: juuni- oktoober; ühe õie õitsemise aeg kuni 12 päeva, kogu taimel kuni 3 kuud.
Kasvukoht: õitseb rikkalikult avatud päikesepaistelises kasvukohas kuid võib kasvada ka poolvarjus. Ei talu tuuletõmbust. Eelistab viljakat parasniisket liivsavi mulda. Talub lühiajalist kuivaperioodi kuid reageerib hästi kastmisele ja mineraalväetistega väetamisele, mida tehakse 2-3 korda enne õitsemist. Liigniiskuse korral haigestub ja kängub eriti istikueas. Et pikendada õitsemist tuleb äraõitsenud õied eemaldada, see soodustab põõsaste harunemist.
Haigused ja kahjurid: haigestub juuremädanikku,varremädanikku (sklerotinioos, fütaftorioos), roostesse, tõusmepõletikku, septorioosi, ebajahukastesse, kalla nematoodi. Kahjustavad täid, lestad, ripslased. Rooste korral tekivad lehe siseküljel alguses kollased või roostepruunid täpid, mis hiljem muutuvad pruuniks. Profülaktikaks hoiduge tihedast istutusest, aga kastmisel jälgige, et vesi ei satuks taimele. Haiged taimed tuleb kohe eemaldada.
Paljundamine: seemnetega ja pistikutega. Taimed on külmale vastupidavad, tõusmed ja karastatud taimed taluvad külma -3..-5°C. Seemned võib külvata avamaale talve alla, kuid sel juhul hakkavad taimed õitsema hilja, augustis, sellepärast on parem taimed ette kasvatada.
Seemned külvatakse märtsi keskpaigas, kõrged ja keskmised sordid vajavad kahekordset pikeerimist. Külviks ja pikeerimiseks valmistatakse kerge mullasegu, kergest mättamullast ja kõdust võrdsetes osades.
Seemned idanevad aeglaselt, temperatuuril +20+22°C ilmuvad tõusmed 10-14 päeva pärast. Tärkamisel vajavad seemned valgust sellepärast ei kaeta neid mullakihiga. Tõusmed pikeeritakse turbapottidesse 3x3 või 4x4 cm. Peale pikeerimist esimesel nädalal on taimed väga tundlikud mullaniiskuse suhtes (võivad nakatuda juuremädanikku) sellepärast neid ei kasteta vaid piserdatakse pulvarisaatoriga.
Esimene väetamine täisväetisega (5-8 g nitrofoskat 10 l vee kohta) tehakse 7-10 päeva peale pikeerimist, teine-10-12 päeva peale esimest. Paremaks põõsa hargnemiseks soovitatakse ladva kärpimist peale 5-6 pärislehe moodustamist 3-4 lehe kohalt.
Taime latvu võib kasutada pistikuteks. Istikueas saab eristada tumedavärvilisi ja heledavärvilisi sorte. Tumedavärvilistel sortidel on õievarre lähedal lehed tumedamad kui heledaõielistel ja lehesooned on punakad.
Kui soovite koguda seemet siis pidage meeles et seemne valmimine ei toimu üheaegselt. Kõige enne valmivad seemned alumistes seemnekambrites. Tavaliselt visatakse ülemine kolmandik varrest minema. Võetakse alumised kaks kolmandikku kui nad on kollakas-pruunid. Seemneid tuleb korjata ettevaatlikult kuna seemnekambrid avanevad kergesti ja seeme võib maha pudeneda.
1 g = 4000-8000 seemet. Seeme idaneb 3-4 aastat. Peale seemnete võib paljundada ka pistikutega. Pistikud juurduvad kergesti liivas, sel juhul hoitakse emataimi talvel ruumis. Seda meetodit kasutatakse harva ainult mõne täidisõielise vormi paljundamisel.
1-aastane. Väga suured valged õisikud. Kuni 90 cm kõrgune põõsas. Tugevad, püstised võrsed. Süstjad, rohelised lehed. Jämedad, erivärvilised, lõhnavad õied. Õitseb juunist oktoobrini. Ühe õie õitsemise kestus on kuni 12 päeva, kogu taime - kuni kolm kuud. Ääristaimedena, lillesõõridesse, massilistesse ja rühmadena istutamisteks, segapeenardesse, metsaäärtesse põõsaste juurde, lõikelilleks. Seisavad vaasis 7-14 päeva värskena, seejuures avanevad kõik õienupud.
Õisi on väga palju. Õied on aromaatsed. Kõige paremini kasvab päikeselises kasvukohas, liivsavi mullal, mida on väetatud, külmadele vastupidav. Soovitatakse lillepeenrasse, massiliseks istutamiseks ja ka lõikelilleks.
Külv: märtsis istikute saamiseks. Kahe pärislehe faasis pikeeritakse. 4-5 paari pärislehtede faasis näpistatakse pealsed. Istikud istutatakse avamaale mais taimede vahekaugusega 20-30 cm.
Hooldus: mulla kuivamisel kastetakse. Iga kahe nädala tagant soovitatakse väetada kompleksmineraalväetise lahusega. Pikemaajaliseks õitsemiseks eemaldatakse kõik õitsenud õisikud. Vajadusel toestatakse.
Õitsemine: juuni- oktoober; ühe õie õitsemise aeg kuni 12 päeva, kogu taimel kuni 3 kuud.
Kasvukoht: õitseb rikkalikult avatud päikesepaistelises kasvukohas kuid võib kasvada ka poolvarjus. Ei talu tuuletõmbust. Eelistab viljakat parasniisket liivsavi mulda. Talub lühiajalist kuivaperioodi kuid reageerib hästi kastmisele ja mineraalväetistega väetamisele, mida tehakse 2-3 korda enne õitsemist. Liigniiskuse korral haigestub ja kängub eriti istikueas. Et pikendada õitsemist tuleb äraõitsenud õied eemaldada, see soodustab põõsaste harunemist.
Haigused ja kahjurid: haigestub juuremädanikku,varremädanikku (sklerotinioos, fütaftorioos), roostesse, tõusmepõletikku, septorioosi, ebajahukastesse, kalla nematoodi. Kahjustavad täid, lestad, ripslased. Rooste korral tekivad lehe siseküljel alguses kollased või roostepruunid täpid, mis hiljem muutuvad pruuniks. Profülaktikaks hoiduge tihedast istutusest, aga kastmisel jälgige, et vesi ei satuks taimele. Haiged taimed tuleb kohe eemaldada.
Paljundamine: seemnetega ja pistikutega. Taimed on külmale vastupidavad, tõusmed ja karastatud taimed taluvad külma -3..-5°C. Seemned võib külvata avamaale talve alla, kuid sel juhul hakkavad taimed õitsema hilja, augustis, sellepärast on parem taimed ette kasvatada.
Seemned külvatakse märtsi keskpaigas, kõrged ja keskmised sordid vajavad kahekordset pikeerimist. Külviks ja pikeerimiseks valmistatakse kerge mullasegu, kergest mättamullast ja kõdust võrdsetes osades.
Seemned idanevad aeglaselt, temperatuuril +20+22°C ilmuvad tõusmed 10-14 päeva pärast. Tärkamisel vajavad seemned valgust sellepärast ei kaeta neid mullakihiga. Tõusmed pikeeritakse turbapottidesse 3x3 või 4x4 cm. Peale pikeerimist esimesel nädalal on taimed väga tundlikud mullaniiskuse suhtes (võivad nakatuda juuremädanikku) sellepärast neid ei kasteta vaid piserdatakse pulvarisaatoriga.
Esimene väetamine täisväetisega (5-8 g nitrofoskat 10 l vee kohta) tehakse 7-10 päeva peale pikeerimist, teine-10-12 päeva peale esimest. Paremaks põõsa hargnemiseks soovitatakse ladva kärpimist peale 5-6 pärislehe moodustamist 3-4 lehe kohalt.
Taime latvu võib kasutada pistikuteks. Istikueas saab eristada tumedavärvilisi ja heledavärvilisi sorte. Tumedavärvilistel sortidel on õievarre lähedal lehed tumedamad kui heledaõielistel ja lehesooned on punakad.
Kui soovite koguda seemet siis pidage meeles et seemne valmimine ei toimu üheaegselt. Kõige enne valmivad seemned alumistes seemnekambrites. Tavaliselt visatakse ülemine kolmandik varrest minema. Võetakse alumised kaks kolmandikku kui nad on kollakas-pruunid. Seemneid tuleb korjata ettevaatlikult kuna seemnekambrid avanevad kergesti ja seeme võib maha pudeneda.
1 g = 4000-8000 seemet. Seeme idaneb 3-4 aastat. Peale seemnete võib paljundada ka pistikutega. Pistikud juurduvad kergesti liivas, sel juhul hoitakse emataimi talvel ruumis. Seda meetodit kasutatakse harva ainult mõne täidisõielise vormi paljundamisel.
